Kehakeel ütleb rohkem kui sõnad

Aprilli keskel esines Ärikatla seminarisarja raames näitleja, lavastaja, eraettevõtja ja harrastussportlane Veiko Täär, kes rääkis noortele tippu pürgijatele kõne- ja esinemiskunstist ning kehakeele tähtsusest. Veiko toonitas läbi oma esituse, et kehakeelt ei tohiks alahinnata ja võitjad on need, kes seda kommunikatsioonivormi teadlikult ära kasutada oskavad.

Parema esmamulje nimel

Esmakordsel kohtumisel meile veel tundmatute isikutega oleme kõik varmad nende kohta kiireid hinnanguid andma. Esmamulje kujundatakse umbes 7-17 sekundi jooksul. Paratamatult ei ole see meie liigi keeruka ülesehituse tõttu piisav aeg teiste hindamiseks, kuid teeme seda alateadlikult ning sama halastamatult ja kiirelt langetatakse otsuseid ka meie kohta.

Mitteüllatuslikult märgatakse esimesena välist kesta ning detailidele pööratakse tähelepanu alles hiljem. Teiste inimeste mõtteid me kontrollida ei saa, kuid kehakeele ja kõnekunsti abil on võimalik end sobivaimal moel välismaailmale presenteerida.

Veiko sõnul kehtib esmamulje puhul üks oluline reegel – väljanägemises tuleks vältida äärmusi. Meie riietus kannab selget sõnumit ning kindlaim viis jätta meeldivat esmamuljet, on sobitudes ühiskonna normidesse. See ei tähenda muidugi, et inimesed eripäratud olema peaksid, vaid et näiteks tööintervjuule sobib pigem igavam ja kindlam kontoririietus kui mingit suurt sõnumit kandev kehakate, mida tööandja mõista ei pruugi.

Kas esmamulje saab aga petlik olla?

Veiko arvates mitte, sest esmamulje on ikkagi esimene impressioon, mis võib ja ilmselt muutubki tutvuse süvenedes, kuid pole siiski petlik. Mulje saab olla kas positiivne, neutraalne või negatiivne. Paika pandud staatust, eriti veel negatiivset, on muidugi raske muuta, sest ülbuse kipume me lihtsalt ära blokeerima ja siis on meie ja teise inimese vahel tavalisest kõrgem müür.

Emotsionaalne intelligentsus

Suhtlemist on nüüdseks palju uuritud ja enam ei arva keegi, et kõrge IQ tähendab edukust. Paljude teooriate kohaselt määrab just emotsionaalne intelligentsus selle, kas mõistame oma tundmusi, teiste hingeelu ning oskame end valitseda ja juhtida. See on lähedalt seotud empaatiavõimega – mida tugevam empaatiavõime, seda suurem emotsionaalne intelligentsus. Veiko sõnul on naiste empaatiavõime keskmiselt 4x rohkem arenenud kui meestel.

Hea uudis nii meestele kui ka naistele on aga see, et kui mingi osa emotsionaalsest intelligentsusest oleme kaasa saanud geenidega, siis on alati võimalus harjutades paremaks kommunikeerijaks saada. Tihtipeale tunneme me vaistlikult kellegi vastu sümpaatiat. Samuti on leitud, et tippjuhid langetavad sageli otsuseid mitte exceli tabeleid uurides, vaid kõhutunde pealt. Justnimelt vaistu ja empaatiavõimet saab edukalt arendada läbi situatsioonianalüüsi ja elukogemuse.

Veiko ütleb ka, et mõnikord kipuvad inimesed otsima üht lihtsat retsepti kehakeele mõistmiseks ja see pole alati õige. Vahel talletub inimestele sügavale mällu, et mingi poos on valetamise märk. Nii võibki olla, aga ei pruugi. Enamasti tasub vaadata kogu situatsiooni objektiivselt ja kontekstipõhiselt. Samuti saadame me välja mitmeid mikrožeste, mida treenimata silm ei taju, kuid mis tähendavad palju.

Lõpetuseks mõned Veiko Tääri soovitused paremaks esinemiskunsti valdamiseks:

–        Keha kõneleb meie eest – närveerides hakkame end kohendama, sest see aitab meil enesetunnet parandada ja end rahustada. Olles sellest teadlikud, saab seda vältida.

–        Esinedes tuleks võimaluse korral puldi tagant välja tulla. Kui see pole võimalik, kasutage žeste. Meie poosid on seotud emotsioonidega ja avatud poosid tekitavad vastupidiselt kinnistele usaldust.

–        Mõjuvaim suhtlusviis on endiselt vahetu suhtlus, just seetõttu käivad poliitikud valimiste perioodil valijatega näost näkku kohtumas.

–        Filmige oma etteasteid! See on parim viis oma vigadest õppimiseks, sest näete end teise nurga alt ning vead hakkavad paremini silma.

–        Üldiselt aga aitab juba selja sirgu löömisest ja inimestele silma vaatamisest, sest siis hakkavad meie peas tööle protsessid, mis vähendavad närvilisust ning saame juurde enesekindlust.