Karl Pärjamäe: “Kui teed tööd, siis tee tööd, kui puhkad, siis puhka”

01. märts 2018

unnamed-2Karl Pärjamäe, Master of Chiropractic, cum laude, on omandanud rahvusvaheliselt akrediteeritud kiropraktiku hariduse Euroopa vanimas ja prestiižikaimas manuaalteraapia ülikoolis Anglo-European University College’is. Karli missioon on tohterdada teisi, kuid küsisime temalt kuidas ta ise lõõgastub ja milliseid nippe selleks kasutab?

Kuidas puhkad, et järgmisel hetkel uue energiaga uusi asju korda saata?

Jagan puhkused kahte kategooriasse – aktiivne ja passiivne. Passiivse puhkuse, ehk taastumise, võtan sihilikult ette vähemalt korra nädalas. Kasutan selleks sageli erinevad massaažiliike, nõelravi, floating’ut, klassikalist Soome sauna, aurusauna vms. Umbes kord kvartalis, sõltuvalt enesetundest ja treeningkavast, kasutan ka kolleegide, kiropraktikute, abi.

Muusika olen samuti lõõgastusmeetodina kasutusele võtnud. Isoleerin end elutuppa ja keskendun puhtalt helile. Hiljuti olen katsetanud ka öiste loodushelide ja binaural rütmide kuulamisega – seni, kahjuks ette arvatavalt, mõju märkamata.

Täieliku reseti saan vaid aktiivsest puhkusest. Minimaalselt on selleks ühepäevane jalutuskäik Eesti kenas looduses, ideaalis aga soojemas kliimas viibimine ja sportlike tegevuste harrastamine. Ilmtingimata ei pea tegevus olema tugevalt füüsiline – ka mootorrattaga sõitmine või autoga pikalt uue riigi avastamine laeb kenasti akusid.

Samuti tuletan endale tihtipeale meelde kõhukaudu hingamist – hingamisharjutused on minu igapäevane salarelv. Need on hetkel väga popid, nimi Wim Hof kõlab kindlasti paljudele tuttavalt. Teiseks salarelvaks on hommikuti mediteeriva keskendumisega, chemexi või sifooniga, kohvi valmistamine. Ilmselt on tegu lihtsalt alateadliku kontrolli saavutamisega päeva rütmi üle.

Minu puhul on tegu sotsiaalse ja ekstravertse inimesega, kelle töö hõlmab suures koguses suhtlemist. Kui aga päris ausalt üles tunnistada, siis laen hästi akusid ka lihtsalt üksi viibides ja end sotsiaalmeediast isoleerides.

p1000466“Arvan, et sotsiaalmeedia on meid ära lõiganud nii puhtast, verbaalsest kui puudutust hõlmavast suhtlusest. Taustal pidevalt piiksudes ja tähelepanu nuiates takistab see inimesel oma mõtetega üksi olemist.”

Mil viisil oma aega planeerid ja millega seejuures arvestad?

Nagu paljudel teistel, eksisteerivad mul kindlad töötunnid, mida tihtipeale oma vastutulelikkuse tõttu eiran. Näiteks kui helistab akuutse alaseljavaluga patsient, olgugi, et sel konkreetsel päeval on töögraafik täis, tulen üldjuhul inimesele vastu ja näen teda juba päeva lõpus. Veel eelmine aasta töötasin praktiliselt igal laupäeval, sel aastal olen suutnud üle ühe laupäeva tööl mitte käia.

Aja planeerimisel hoian kalendri minimalistliku. Liiga kirju kalender minu jaoks ei tööta. Päeva kohustuslik osa on töö ja mingis vormis liikumine. Kõik tegevused või kohustused, mis lisanduvad, on kas piisavalt ette planeeritud või peavad sobima olemasoleva graafikuga. Kuna tegevusi on palju, pööran vähe tähelepanu aja planeerimisele, vaid pigem tegevuste prioriseerimisele.

event-cover

 

Kuidas soovitad end tööpäeva lõpus töökohustustest välja lülitada?

Lõpeta kõik õhku jäävad küsimused tööpostil. Tuleb veel viimased joonised paika saada? Haiguslugu analüüsida? Aruanne koostada? Vahet pole, kas tööpäev pikeneb 10minuti või paari tunni võrra, mina näiteks kodus töö e-maile või raviplaane ei puuduta.

ddd-6836“Keskkondade eraldamine on oluline – tööl oled tööl, teed seda, mida oled õppinud ja armastad, kodus oled kodus, mängid koeraga või naerad sõpradega, trennis oled trennis, kiusad ja kuulad oma keha.”

Lisamärkusena mainin, et näiteks töö e-maili konto pole mul telefoniga isegi ühendatud. Samuti olen maha keeranud kõik ekraani äratavad notificationid. Telefoni vaatan siis, kui ise otsustan, et selleks on aeg, vahet pole kas, kes või kui palju on kirjutanud. Meil – vähemalt minul – on niigi ühele asjale keskendumisega probleeme. Välja lülitamine nõuab ka keskendumist.

Mis juhtudel peaks inimene kiropraktiku poole pöörduma?

Kiropraktiku poole pöörduvad inimesed peamiselt krooniliste ja akuutsete selja- ja kaelavaludega. Kiropraktikuna tegelen palju ka erinevate spordivigastustega. Populaarsemad vigastused on tavaliselt õla-, põlve-, hüppe- või küünarliigese piirkonnas. Pingetüüpi peavalude puhul on samuti võimalik häid tulemusi saavutada. Lisaks, rühihäired on mure, millega inimesed minu kabineti tulevad. Ikka juhtub, et keegi kusagil on inimese „halba rühti“ kommenteerinud ja nad tulevad seda mulle näitama. Rüht, keha hoiak või asend, nimetagem seda kuidas tahame, on õrn teema, sest rühi variatiivsus on niivõrd suur, et keeruline on defineerida, kus ja kas üldse jookseb piir probleemi ja normaalsuse vahel.

Olles omandanud õpingute jooksul taastusravi põhimõtted ja kogemused ning käies end täiendamas justnimelt liikumist ja treeninguid puudutavatel koolitustel, saan kliinilised teadmised funktsionaalse treenimisega ühendada, pakkudes sealjuures nõu ka personaaltreeningute ja -programmidega.unnamed

 

Kui käia jõusaalides, siis on need sageli paksult rahvast täis. Samas oled öelnud, et paljud meist on siiski potentsiaalsed kuldmedalistid passiivses eluviisis. Kas õhtusest trennist ei piisa?

sunset-2“Vastus küsimusele – “Kas õhtusest trennist ei piisa” – on, et regulaarne füüsiline koormus jaotatult võrdselt terve päeva jooksul, on üldisele tervisele kasulikum, kui päev passiivselt veeta ja õhtul trennis pööraseks minna (Peddie 2013).”

Aga rääkides jõusaalist, siis on väga oluline, et kogu ühiskond saaks tervise ja liikumise teemal targemaks. Kui ikka ei oska jõusaalis kangi tõsta või mõistlikult jooksukoormust jaotada, siis võib tervisekahjustuse ennetamise asemel hoopis mõne vigastuse tekitada. Spordi-, terviseklubid ja manuaalterapeudid õnneks järjest enam harivad oma kliente ja patsiente ning üha tugevamaks ja kättesaadavamaks on muutumas ka eestikeelsed abimaterjalid, olgu selleks siis perearsti käest saadud infoleht või harjutust kirjeldav Instagrami postitus.

Lõpetuseks palun soovita ühte head raamatut, mida võiks tippu pürgiv talent lugeda?

Kui oled seda tüüpi isik, kes tahab aru saada miks me inimestena oleme hetkel nende tervisehädade ja -murede kimpus, nagu me tänapäeval oleme, ja kuidas neist veidikenegi põigelda, siis soovitan lugeda „The Story of the Human Body: Evolution, Health, and Disease”, autor Daniel Lieberman.

Kui tahad kiiresti teada, missuguse elustiiliga inimesed elavad tervislikult ja aktiivselt ligi kolmekohaliste sünnipäevadeni, soovitan läbi lugeda vähemalt viimase kokkuvõtva peatüki Dan Buettneri raamatust “The Blue Zones: 9 Lessons for Living Longer From the People Who’ve Lived the Longest”.

(Tervise)küsimuste puhul saad Karliga ühendust: karl@kiropraktikakliinik.ee

P.S. pidage meeles, et kõik mida te loete, nii minu tervest artiklist või isegi eelnimetatud raamatutest, võtke infot alati kerge soolateraga.

SulgeJäta tagasiside
Please leave this field empty.