Kristin Salupuu: “Tervislikult süües ei pea ilmtingimata karbist sööma”

26. veebruar 2018

Pärast pühi on oluline oma söömine taas kontrolli alla saada, sest toit=tervis ja tervem=õnnelikum! Vaata, mida arvab sertifitseeritud toitumisnõustaja Kristin Salupuu lõunapakkumistest restoranides ja veganlusest, kas nn “cheatday’ on mõistlik ja miks ta ei ütle iial toidu kohta rämps.

28460027_2033313693350094_200032375_o

Tervise Arengu Instituudis, olen toidu koostise andmebaasi projektijuht ning tegelen andmete kogumisega, sh toiduanalüüsiprojektide planeerimisega, andmebaasi haldamise ja arendamisega. Instituudisiseselt on mul ka toitumisnõustaja pädevust nõudvaid ülesandeid näiteks artiklite kirjutamine ja toitumisloengute pidamine, tänu millele on tööpäevad mitmekesised ja põnevaid väljakutseid pakkuvad.

Kuidas sinust sai toitumisnõustaja?
Toitumisnõustajaks saamine ei olnud minu lapsepõlveunelm ja selle taga ei ole ka teab mis põnevat saamislugu. Olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli toidutehnoloogia ja tootmiseeriala, erinevates terviseprojektides kaasalöömine ja aktiivselt erinevate spordialadega tegelemine ning soov inimesi aidata n.ö sundis mind hoopis sinna suunda liikuma. Sageli arvatakse, et toitumisnõustaja töö on ainult toitumiskavade koostamine või kliendi elustiili harjumuste muutmine. Rääkides minu juurde jõudvatest inimestest, siis loomulikult nende toidulaua tervikpilt ja harjumused muutuvad, kuid minu roll on selles nende inimeste enda mõttemaailma muutmine, teatud süsteemi loomisel abiks olemine ja raskuste puhul toeks olemine. Lisaks inimeste nõustamisele olen seotud mitmete põnevate projektidega, tasub mainida, et olen üks Arigato spordiklubi all tegutseva toiduklubi eestvedajatest, samuti on kohe-kohe ilmumas koostöös Egle Eller-Nabi ja Britt Pajuga raamat „Fitness ja toit“, mis on valminud meie kõigi unetundide arvelt, kuid nüüd kui see valmis on, on meil tohutult hea meel.

Mida arvad päevapraadidest/päevapakkumistest mida meie sööklates ja restoranides pakutakse?28450189_2033321410015989_1196214729_n
Toitumise juures ei ole oluline ainult, mida süüa, vaid ka see, kuidas toit on valmistatud ja kuidas süüa. Ma kindlasti ei ole seda tüüpi toitumisnõustaja, kes arvab, et tervislikult süües ilmtingimata peab karbist sööma. Ka lõunapakkumiste osas on täiesti võimalik teha vägagi tervisesõbralikke valikuid. Tihtipeale on aga inimeste maitse-eelistused ja harjumused need, mis takistavad neil eelistama aurutatud/keedetud/ahjus küpsetatud toitu friteeritud või paneeritud ja praetud toidule. Eelistama praekartulit keedetule ja teenindajale ütlema levinud fraasi: „salatit ei ole vaja“. Eks muidugi osades sööklates on veidi kummaline hinnapoliitika, lõunasöögi maksumus on arvestatud kilohinna alusel, mis sisuliselt tähendab, et riivitud porgand maksab sama palju kui ahjuliha – seda on muidugi kurb näha.

Kuidas saada toiduportsjonid kontrolli alla võimalikult lihtsasti?
Liiga suurte toiduportsjonite taga võivad olla väga erinevad põhjused. Paljud inimesed kipuvad sööma liiga kiiresti ja tegema seda teiste tegevuste  – autojuhtimine, telekavaatamine või arvutis töötamine – kõrvalt, mis vähendab toidust saadavat rahulolu. Samas on tähendatud ka, et päevas rohkem söömise peale kulutatud aeg ei suurenda söödavaid toidukoguseid, pigem on sellele vastupidine mõju. Tihti peale võib süüdlaseks olla harjumus mitte lõpetada söömine siis kui kõht saab täis, vaid alles siis, kui toit otsa saab (seda osaliselt tingib ka söömine muude tegevuste kõrvalt). Küllastustunde teke aga ei ole seotud ainult mao täituvusega, seda võib mõjutada ka meie psühholoogiline seisund, aga ka toidu koostis. Küllastustunne tekib kiiremini, kui toit sisaldab valke ja kiudaineid. Mõnevõrra aitab toidukoguste vähendamisele kaasa ka väiksematest toidunõudest söömine.

Miks inimestel tekivad rämpstoidu söömisehood?
Ma kindlasti ei ütleks toidu kohta rämps, ka väga rasva, suhkru ja soolarikaste toitude kohta mitte. Söömishoogude tekkepõhjused võivad olla erinevad. Liigne toitumise piiramine, näiteks väga madal energiasaamine, suur füüsiline koormus, ühesõnaga keha vajadustele mittevastav toitumine, aga ka piiratud toiduvalik, näiteks ainult enda poolt kehtestatud tervislikele kriteeriumidele vastava toidu söömine, aga ka stress võib tingida tavapärasest suuremate toidukoguste, eriti soola, suhkru ja rasvarohkete toitude söömise.

Kas cheatday on mõistlik (6 päeva sööd hästi ja ükspäev sööd burger-kommid-koogid-alkohol)?
Erinevate inimeste jaoks on nii „hästi söömine“ kui „cheatday“ erineva tähendusega, mistõttu ühest vastust siin ei ole. Liigne energia ja toitainete piiramine nädala sees, et siis ühel päeval korraga burgerit, komme, alkoholi jms süüa, üldjuhul naudingut ei paku ja  võib lõppeda tõsiste terviseprobleemidaga. Ka üleüldse mingi toidu söömist patustamiseks nimetada ei ole minu meelest vajalik. Kui süüa tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning olla füüsiliselt aktiivne, siis võib aeg-ajalt kõike süüa. Söömise pärast süümepiinade tundmine on ohumärk, et võib välja kujuneda söömishäire.

event-cover

Kuidas sa tead millised aineid su keha vajab ? Kas ta annab märku?
Kohati tundub, et tervislikust toitumisest pole kunagi varem räägitud nii palju kui praegu, see on kindlasti osaliselt tingitud sellest, et ma ise siin valdkonnas töötan, aga olen seda kuulnud ka teistelt. Samas on üha rohkem inimesi hädas elustiilihaigustega. See muidugi võib kõlada natuke imalalt, et tuleb õppida kuulama oma keha, aga tõepõhi on siin all olemas. Kahjuks on väga paljud inimesed õppinud kehasignaale ignoreerima ning kontakti kehaga täielikult kaotanud. Reaalsuses, kui esinevad tõsised toitainetepuuduse tundemärgid: halb enesetunne, väljalangevad juuksed, väga kergesti murduvad luud, siis see üldjuhul tähendab, et toitumine on kestvalt olnud tasakaalustamata. Tegelikkuses mitmekesiselt toitudes, süües toite kõikidest viiest põhitoidugrupist, ei pea väga palju üksikute toitainete saamise peale pead murdma. On vaid üksikud nüansid, näiteks kuidas saada D-vitamiini talvilsel ajal, üldjuhul ei aitagi siin muu, kui lisandi manustamine või siis talvel piisavalt kaua palmialla põgenemine.

Kas süsivesikute ja rasvade jälgimine viib su keha kõige kiiremini vormi? Või pigem tekitab stressi?28383226_2033314700016660_2067727987_n
Kiiretele tulemustele orienteeritus ei soodusta püsivate söömisharjumuste muutmist, et igal aastal samal ajal ei tuleks tegeleda teemaga, kuidas saada kiirelt rannavormi. Üksikute toitainete jälgimise asemel soovitan keskenduda toitumise tervikpildile, õppida keha tunnetama ning süüa ja liikuda nii, et Sa ise ennast kõige paremini tunned.

Kuidas suhtud veganlusse?
Ma ei usu, et on olemas kõigile kõige paremini sobivat või keskkonda parimini säästvat toitumisviisi. Igal mündil on kaks poolt nagu öeldakse, nii on veganluselgi omad plussid ja miinused. Iga inimese vaba valik, mida tuleb respekteerida.

Kuidas puhkad, et järgmisel hetkel uue energiaga uusi asju korda saata?
Puhkan erinevalt, üldjuhul eelistan puhkuse ajal olla aktiivne. Meeldib ka reisida, eriti meeldib mulle kogeda teiste riikide toidukultuuri ja käia toidupoodides. Töökohustused ununevad kõige paremini söögitegemisel ja toidu nautimisel. Aktiivne eluviis ja hea toit ning uneaeg – tööpäevadel lähen voodisse juba poole kümne-kümne ajal –, midagi erilist muud pingete maandamiseks ei teegi.

Mil viisil planeerid ja millega arvestad enda aega planeerides?
Ajaplaneerimisoskus tekkis mul ilmselt põhikooli viimases klassis või keskkoolis ning olen selles võrdlemisi hea. Üldjuhul on mul igaks kuuks koostatud nimekiri eesmärkidest ja tegevustest, mida korda saata, kui palju tegeleda tööasjadega, sh toitumisnõustamistega, kui palju käia trennis jne. Toitu ma nädalaks ette ei tee. Kuid mõtlen enam-vähem ette, milliseid köögivilju süüa ja kuidas neid valmistada. Valikute tegemisel lähtun ka isudest, kuid  jälgin, et toiduvalik oleks mitmekesine, näiteks isegi, kui satun mitu päeva järjest sööma ühte ja samasse kohvikusse, kus mul on välja kujunenud oma lemmiktoit, siis kaks päeva järjest sama valikut ei tee.

Lõpetuseks palun soovita ühte head raamatut, mida võiks tippu pürgiv talent lugeda?28381935_2033318526682944_949161138_n
Kindlasti soovitan kõigil spordihuvilistel lugeda meie oma kohe-kohe ilmuvat „Fitness ja toitumine“ raamatut, samuti on selle aasta sees ilmumas ka Eesti riiklikel toitumissoovitustel põhinev raamat, kus leiab minu koostatud retseptidega nädalamenüü. Aga kui nüüd mitte enda sulest soovitusi jagada, siis Daniel Kahnemani „Thinking, Fast and Slow“ oli viimane raamat, mis ise lugesin, tagakaanel olnud soovitus: „Buy it fast. Read it slowly and repeatedly. It will change the way you think“, kindlasti minu puhul kehtis.

SulgeJäta tagasiside
Please leave this field empty.