Kuidas mäluprotsessid õigupoolest töötavad ning miks meil vahel mäletamisega raskusi on?

19. mai 2015

DSC_0136Seminarisarja Teel Tippu viimase ürituse tegi meeldejäävaks mees, kelle asjakohane ja ülipõnev loeng aitas mõista, kuidas mäluprotsessid õigupoolest töötavad ning miks meil vahel mäletamisega raskusi on.

Aju pole lihtsalt mingi infosalvestuskast, vaid meenutab pigem raamatukogu oma erinevate sektsioonide, teemade ja riiulitega, seletas kuulajatele tuntud koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Mõtlemisega tegeleb aju välispind, mis on kurruline ja laiali jaotades umbes 20 ruutmeetri suurune ressursirikas ala. Viis meeleelundit (nägemine, kuulmine, kompamine, maitsmine ja haistmine) aitavad närviimpulsside kaudu infot ajutüvedeni viia, millele alateadlikult reageerime. Järgmisena jõuab info limbilisse süsteemi, mille all mõeldakse piirkonda, mis ühendab aju poolkerasid ning seal tekib emotsioon.

Inimestevahelised erinevused

Umbes neljanda eluaastani tegeleb aju uue teabe talletamisega. Mingil ajahetkel tekib aga infot nii palju, et laps hakkab küsimusi esitama. Seejärel hakatakse lastele maailma omaenda pilgu läbi selgitama, mistõttu oleme paljuski mõjutatud keskkonnast, milles me kasvame.

5.-15. eluaasta jooksul arenevad teiste poolt loodud teadmised ning ka hirmud ja kompleksid. Vaimne puberteet kestab aga kauem kui füüsiline. Aju otsmikusarv areneb välja 24. eluaastaks, mistõttu on riskide mõistmine kuni selle ajani täiskasvanutest täiesti erinev. Teada on ka, et mehed ja naised mõtlevad erinevalt, olgu see siis bioloogilistel põhjustel või stereotüüpide tõttu. Inimesed ongi ühed mustrite puntrad, kes eri kogemuste tõttu üksteisest erinevad, ütleb Tallermaa.

DSC_0153Ebahuvitava loengu tunned ära ebamugavast toolist

Tallermaa sõnul on tähelepanu puudumine tänapäeval levinud probleem, sest infot on meeletult, aga inimesed pole loodud keskenduma. Inimesele on loomulik 80% ajast „tühjal käigul“ veereda ja seetõttu on paremaks asjade meelde jätmiseks vajalik tähelepanu äratamine.

Tähelepanu on oma teadvuse suunamine mingile teatud tegevusele. Tähelepanelik olles tekitab aju seoseid ja jätab neid meelde. Tähelepanu sõltub suuresti huvist – kas oled motiveeritud ja kas tegevus/teave annab Sulle hea tunde.

Tallermaa loetles ka tüüpilisi mäletamisega seotud probleeme, kus „äratundmisrõõmu“ jätkus kõigile.

  1.  „Use it or lose it“.Mittevajalik info ununeb paratamatult. Keskkoolis õpitust ei ole keskmisel inimesel viis aastat pärast lõpetamist sugugi palju meeles.
  2. Hajameelsus tähendab mõtete mujalolekut. Mõtlemine on kiirem tegevus kui suhtlemine, mistõttu tuleks raamatuid kiiremini lugeda, et poleks aega mõelda teisi mõtteid.
  3. Blokeerimine. Loogika toimib palju nõrgemini, kui mängus on emotsioonid. Seetõttu on ka esinejatel esimese slaidi peale alati oma nimi kirjutatud.
  4. Osaline mäletamine. Kui midagi nagu meenub, kuid puudu on olulised faktid.
  5. Mäletamise subjektiivsus. Keegi ei „mäleta täpselt“ mis juhtus, sest mälestused muutuvad ajaga sinu peas.
  6. Eelarvamused. Info on subjektiivne, sest kõik talletavad infot nii, nagu nad sellest ise aru saavad.
  7. Mitte unustamine. Unustada üritamine tähendab unustada soovitavast asjast rohkem mõelda.

DSC_0157Muidugi ei puudunud mälutreeneri loengust ka nõuanded ja tarkuseterad:

–        Pole olemas üheseid instruktsioone, kuidas paremat mälu saada, sest kõigile sobivad erinevad tehnikad.
–        Sümmeetriline kehaline aktiivsus aitab kaasa aju mõlema poolkera paremale tööle. Niisiis tuleks proovida „vale“ käega hammaste pesemist ning võimalikult palju vähem aktiivsema kehapoole kasutamist.
–        Tähelepanu EI SAA jagada. Multitaskimine toob kaasa suurema eksimisvõimaluse ja ajakulu.
–        Aju talletab infot pauside ajal, mistõttu on puhkehetked vajalikud abimehed aju paremaks funktsioneerimiseks. Parim paus on otseloomulikult uni.

Lõpetuseks märkis Tallermaa, et meeldejääv saab olla mäletades teiste inimeste kohta asju/ fakte. Sama oluline on iseenda meeldejäävamaks muutmine – hästi esinemine, enda müümine ja vestluste arendamine.

 

SulgeJäta tagasiside
Please leave this field empty.